Impossible mission with impossible love

Hey soldier I was wrong -
 Bullets, Desert and the Sun
those are things where you belong
Whose fantasy is warfare - where
 killing has been too long
 Risking your lives for better world ..
 is the most right thing to do
 I hope one day we understand
 what troops  are fighting for
 
I am sorry - I didn't tell you true
the mission soldiers of the Peace - remind me
Flower song and Crying wives, Love impossible.    

With all my heart - to the soldiers of the Peace,
The World needs You.

Aeg ja Ruum

Lõik uuest romaanist "Uus algus"

Üks asi, mis kummitas mind, mis oli minu reaalsus mida ma ei mõistnud: Kõigil oli millest elada. Ju siis nad ei olnudki nii rumalad. Alati leidus kaastunnet ja kedagi kes andis peavarju ja süüa. Kas olin ma nii rumal, et minu peale enam ükski loodusseadus ei kehtinud? Poolest kuust tangu ja kartuli kuurid, telefon oli sageli kuid väljas...see kõik oli surmani ära tüüdanud. Piima ja puuvilja jaoks ei jätkunud lihtsalt raha. Ahnelt vaatasin kui inimesed sõid, unistus sellest mida ma siis teen kui raha saan - teen salatit tomati, salati, kurgi ja hiina kapsaga või ostan turult isegi liha...Lapsed läksid isa juurde sööma. Mis ema ma küll olen?

Minu täistöökoha palk oli 300 €. See on suur raha, sest töötuna sain toimetuleku toetust 285 €.See oli raha millega oligi normaalne ära elada:165 läks sellest üüriks, mingi 40 € küteks,14 bussile,15 saabasteks ja riieteks, kass ja koera ei tohi mainida aga nende peale läks ka, värvi ja silikooni oli vaja...

"Anna kassid koerad ära",oli ühe väikekodanlase soovitus. Õige ta ju on. Kui anda kassid ära, siis jääb küll palju raha järgi. Kui anda laps lastekodusse ja elada prügikasti ääres tuleks veel odavam. Aga miks minu töö maksab nii vähe raha? Kui teha kõikide s...koristajate ühistu- koristajad, sanitarid jne. või streikida? Kujutlesin kinokülastajaid popkornikuhjade vahel. Rimi poe külastajaid nõutult ukse taga ja haigla haigeid juba väga tükk aega mustade pampersite  vahel. Katastroof!
Mitte igaüks ei taha seda tööd teha, samas saab pea igaüks sellise tööga hakkama aga kui ta midagi muud oskab läheb ta mujale. Kreeklase miinimum on 600 € ja nad mässavad. Meie ei mässa. Või algatada näljastreiki nagu iirlased. Ma võin ju nälga surra, keda huvitaks. Võid ju ennast Toompeal põlema panna, meedia käraks natuke ja pea varsti unustataks.
Küsimus oli kas tühi korisev kõht oli kannatus? Kas kannatus oli käed palveks kokku panna, kui kartul oli ka otsas?

Minu 300 € on hästi, sest minul ju kulusid ei ole. Minul ei ole vaja autoga sõita ja minul ei ole vaja maja parandada.Pensionäridel ei ole ka midagi vaja, sest nemad on ju kahekesi. Aga kas ikka olid? Põdur,  üksi jäänud pensionär töötas enamasti, sest muidu ei ela ära. Ka nii oli. Kes kuidas. Aga kreeklasi oli ikka vaja toetada..
Kus raha võtta?
Kui võtta nendelt, kes saavad kahe tunni eest sama palju, kui mina kuu eest. Kui nendelt võtta? Miks minu invaliidi pepu pühkimine maksis nii vähe , see ei olnud kohe midagi väärt ja ilma pepu pühkimata ka ei saanud .Aga kui sõiduteid mitte parandada, sest riik on kriisis, kreenis täitsa? Rohkem enam olla ei saanud. Kui ka mälestussambaid mitte ehitada ja maju kah ei ehitaks, sest raha ei ole, no siis see oli sotsialism ja jälle kellelegi ei meeldinud.
Mul oli väga vaja silikooni, sest naabrile tilkus minu pesu vesi kaela aga selleks ma pidin raha leidma. Naabrit see küll huvitas, kuid tal on alati võimalik ühistule teatada.

Meenutusi ajaloost, mida vaid ajaloolased mäletavad.Söekaevurite mässud, Prantsuse Revolutsioon, kapitalismi kriisid. See oli rohkem kui 100 aastat tagasi kus vaesed nottisid rikkaid.
See leebe eesti inimene oli orjameelselt harjunud mitte kurtma, eks ta siis surigi ära kui enam ei jäksanud.
Vegeteerimine oli mu elu ja sellest sai üle, kui lähenesin asjale filosoofiliselt. Inimesel ei ole palju vaja.

Kui suur protsent maailmast suri nälga -see protsent oli suur? Ja mida tehakse nende rakettidega, mida toodetakse? Inimestel vähemalt töö - rakettide tootmine ja rikastel on ometi raha kuhu realiseerida. Suurte ja tähtsate poiste mängud. Maailma jaotamine ja oma maa-alade valvamine, milles raketid mängisid koerte rolli. Mõte polnud päris minu, oli ju teisigi kes muretsesid. Inimene areneb läbi kannatuste. Oli tahtmine paisata lendlehti üle ilma ja kutsuda kõiki, kes kannatasid ja kellele surm oleks parem , sest kõik oli kaotatud. Inimmass oli arg ja massipsühhoosist mõjutatav. Jeesuse panid risti, Mässata ebaõigluse vastu aga keegi ei julgenud ja raske on see võlusõna kombinatsioon "Koos teha". See kordus ikka ja ikka..

Creative bug

Loomepisik
Üks loomepisik unest virgununa
käib segaseina ringi veel

Mu sõbra rahulolus midagi on mäda
-ei pisik teda nakatanud pole veel.
Kas arvama ma peaksin:
"Küll on hea, et haigust seda ta ei põe."

Kus võtab selle sära-jõu
geeniusmees, kes muusalt tiivad saanud
ja lendab taevavõlvil pilvedest ta kõrgem.
Näe istub ühes ingliga.

Sõber sipelgana omi käike teeb
ja kõhib puhtaks kurgu viirusest.
"Ma täna olen terve mees"
"Kas nakatama peaksime me teda
haigusesse hullusse?"

Kuid väike pisik- viirus selline,
see ihub ligi.
Ta hindab sõbra terast silmavaadet.
Läeb trell ja pahtel nurka
ja loomepalvemaja poole surkab,

Creative bug

One creative bug,once woken up,
will still in circles go.

With my friends complacence there is something wrong,
- that the bug has not affected him - not yet,
Should I think:
"how good it is,he does not suffer from this disease"

Where does he take this shining strength
Genius man, wings gotten from a muse.
And he flies through the heavens
above the clouds,and lo,
there he sits with one of the angels.

Friend, like an ant,circles around,
and coughs throat clean of the virus,
"Today I am a healthy man"
"Should we really infect him with,this
disease so mad?"

But the little bug - a virus like,
It grinds closer.
He appreciates Friend's eye view
Throws the drill and plaster to the corner
and runs amuck to the creative house of prayers.

A morning poem

Morning poems!

A little small bugs

Stumbling on my bread.

Too small, too little.

Not feeling loved.

The name could be Fondness.

But this you cannot feel.

And hold in your arms.

If love is such a thing,

That cannot be touched,

That you can only feel.

A little small bugs,

Are we then?

We wish to be, every one of us,

Want to be at least a General.

In reality we are just small and general.

But still we are so special,

Every one of us.

Should it be understood, this way,

the God?

Horseman and sitar player

 Ratsanik ja sitara mängija

Andestus võiks olla tuulesosin,
kui andestan, et Sa mind ei kosind.
Andestus võiks olla pilli helin,
kui andestad, et pole sinu muusa.
Tuul kannab väljadele tolmu välja.
Ses kuldses pilves kapjadest
on Sinu andestus,
Vihm paitab pilli sametisi keeli,
et sõnum Sinuni vaid jõuaks
mu arm -
vaid palun mõista;
ei saanud teisiti, ei võinud.
Sa valjad lubad valla
ja hobu üksi kappab teel


Horseman and sitar player

Can forgiveness be a whisper of the wind,
if I forgave, that You did not, stay with me.
Can forgiveness be the sound of string?
If You forgive me,that I am not your muse.
The wind carries sand dust out to fields.
In that golden pillow from hooves,
there is Your Forgiveness.
The Rain strokes the soft sitara strings
I hope the Message gets to You,
My Love  -
please understand;
I could not otherwise,
I couldn't.
You let Your bridle loose
and the horse,galloping on a lonely way.

brother's picture from a long time ago

Old artwork from a really long time ago.